Probleemid ja võimalikud lahendused

#kuidasmekestame arutelude raames otsisime lahendusi demograafiliste trendide muutmiseks ja kahanevast rahvastikust tulenevate probleemidega toimetulemiseks. Üle Eesti toimunud aruteludel väljendasid osalejad oma lootusi ja hirme, kirjeldasid enam murettekitavad probleeme ning pakkusid väljakutsetele lahendusi. Aruteludelt kokku kogutud mõtteid näebki sellelt lehelt.

Hirmud ja lootused

Mõeldes prognoosidele, mille järgi tänaste trendide jätkudes langeb rahvastiku arv juba selle sajandi lõpuks alla 800 000 inimese, jagasid #kuidasmekestame aruteludel osalejad järgmiseid lootusi ja hirme.

  • Mida me kardame?

    Hirmude sõnapilv

  • Mida me loodame?

    Lootuste sõnapilv

Mis teeb enim muret?

Aruteludel valisid osalejad välja probleemid, mida nad sündimuse, rände ning tööhõive valdkonnas kõige teravamana tunnetavad. Tulba pikkus märgib kordi, mil probleem kolme olulisema sekka hääletati.

  1. Vanematel on keeruline ühildada töö- ja pereelu

    20

  2. Pere loomist lükatakse edasi ja nii esimene kui ka järgmised lapsed sünnivad üha hiljem

    14

  3. Lasterikkus asetab pered kehvemasse majanduslikku olukorda

    12

  4. Võimalused laste kasvatamiseks sobiva elukeskkonna kujundamiseks on paikkonniti erinevad

    9

  5. Peredel puudub piisav tugi- ja muude teenuste võrgustik

    9

  6. Rahulolematus paarisuhtega on üks põhjustest, miks naised ei julge rohkem lapsi saada

    7

  7. Eesti leibkondadest suurima osa moodustavad ühe lapsega pered

    5

  8. Vanemlus ei ole süsteemselt ja piisavalt toetatud

    3

  9. Isade roll laste kasvatamisel on alatähtsustatud

    2

  10. Pereväärtused on muutunud, puuduvad traditsioonid

    1

  1. Palkadevaheline ebavõrdsus soodustab inimeste koondumist linnadesse ja rännet välismaale, maakohad jäävad aga tühjemaks

    22

  2. Teatud valdkondades on välismaal töö leidmise tõenäosus ja karjäärivõimalused suuremad

    13

  3. Välismaalastesse suhtutakse eelarvamustega ja ei hinnata nende võimalikku positiivset panust ühiskonda, majandusse ja kultuuriellu

    11

  4. Väliskogukondi ei tunnustata piisavalt ning välismaal elavad eestlased ei tunne, et Eesti riik neid vajab

    9

  5. Eestis kõrghariduse omandanud välistudengite potentsiaali ei osata ära kasutada

    7

  6. Piiratud on eestlaste valmisolek välismaalastega suhelda ning neid igapäevaellu kaasata

    5

  7. Eesti ei ole atraktiivne töötamise sihtriik välisspetsialistidele

    5

  8. Tagasirändajaisse suhtutakse mõnikord kui läbikukkujatesse, kes välismaal hakkama ei saanud

    3

  9. Inimestevaheline lõhestumine

    1

  10. Eestis elavad teistest rahvustest inimesed tajuvad ebavõrdseid võimalusi nii ühiskonnaelus osalemises, töö-, haridus- kui kultuurielus

    1

  11. Eestlased tajuvad ebavõrdset kohtlemist siia tulevate/toodavate inimeste suhtes võrreldes siin juba abivajavate inimestega

    1

  12. Valdav on hirm, et välismaalased ei kohane ega lõimu, kasutavad ära meie sotsiaalsüsteemi

    1

  1. Ligikaudu 24 600 noort vanuses 15-29 ei käi koolis ega tööl

    18

  2. Töötajatel on vähe võimalusi paindlikuks tööks, sh osakoormusega ja kaugtööks, mis jätab osa töövõimelistest inimestest tööturult kõrvale

    12

  3. Juhtimiskvaliteet on Eesti ettevõtetes ja organisatsioonides madal

    12

  4. Noorte ootused tööle (palgad, töökorraldus, jm) ei vasta tööturul pakutavale

    11

  5. Eestis on üheaegselt struktuurne tööjõupuudus ja tööpuudus

    10

  6. Täiend- ja ümberõpe ei ole piisavalt toetatud, uues valdkonnas on inimestel keeruline tööd leida

    6

  7. Eesti tööturule on iseloomulik vanuseline tõrjumine

    4

  8. Eestis on oskustööjõu puudus: 2017. aasta lõpus oli saadaval üle 10000 töökoha

    4

  9. Eestit iseloomustab madal tööjõutootlikkus

    2

  10. Puuetega inimeste hõivatus on endiselt madal

    1

  11. Hirm puuduse ees

    1

Lahendusideed probleemide kaupa

Arutelude vormis korraldatud ideekorje aitas kaardistada ligi sada lahendusteed, ettepanekuid lisandus ka veebipõhise ideekorje kaudu. Väljapakutud lahenduskäike saab uurida lahendatavate probleemide kaupa, number probleemi ees viitab lahenduste arvule. Iga tulba lõpus on ekspertide tagasiside, mis aitas hiljem lahendusideed mõjusamateks ettepanekuteks sõnastada.

Sündimus

    1. Süsteem, mis aitaks lihtsustada perekondadele vajaliku eluaseme soetamist ja parandada transpordivõimalusi.
    2. Iga inimese riik!: igale Eesti kodanikule hääleõigus sünnist surmani, mis annab suurtele peredele rohkem häälekaalu.
    3. Mitte-formaalne haridus massidesse: mitteformaalne haridus peab jõudma lapseni, mitte laps hariduseni.
    4. Perepalneerimisega seotud maksusoodustused (beebitoit; mähkmed; vahendid).
    5. Palgakoefitsent iga lapse puhul.
    6. Toetused: eluaseme soetamiseks ja tasuta algharidus.
    7. Äpp, mis aitaks lapsevanematel sooduspakkumiste ja toetuste kohta infot leida.
    8. (Veeb) Kodanikupalk igale Eesti Vabariigi kodakondsusega isikule alates sünnist vähemalt sellises määras, et see kataks tavapärased kulutused ühele lapsele (hinnanguliselt 300 eurot kuus aastal 2018) koos seda toetava maksusüsteemiga (samuti kodanikele) ning koostoimes vajaduspõhise eluasemepoliitikaga, mis lähtub laste arvust perekonnas.
    9. Lasterikaste perede laste elamistingimuste parandamine: majanduslikult ebakindlate perede koolitused rahaplaneerimise teemal + vajaduspõhised toetused. Toetuste sidumine koolitustega.
    1. Avalikes/vaba aja veetmise kohtades lapse mängu- ja hoiukohtade loomine.
    2. Mõistlik ja arusaaja tööandja loob töökohtade juurde lastehoiukohad.
    3. Koostöös riigiga muuta tööandjate suhtumine töösse ja tööaega paindlikumaks (mh kaugtöö, toetavad teenused, perekeskne lähenemine töökohal).
    4. Väikeste lastega pered ja osaajaga töötamine: a) rakendada madalamat sotsiaalmaksu lapsega kodus olnud vanema hõivamisel, b) ettevõtete tunnustamine, kus töötab palju väikeste laste vanemaid (positiivsed näited ja lahendused), c) lapsehoiu korraldamine ettevõtetes, kasvõi 1 päev nädalas, d) pikendada tervisekindlustust vanematele, kes valivad lapse kasvatamise tööl käimise asemel.
    5. Reaalsed ja pikajalised eesmärgid: lähenda probleemile teadmispõhiselt - kaardistada vajadused, huvipoolte kaardistamine, kasuta suurandmeid, kasuta paremaid praktikaid, kaasata teenusedisainer.
    6. Väikelastega perede toetamine: tööandja paindlikkus, vöimalus töötada osa-ajaga ja/vöi kodukontoris; kompenseeritud/koolitatud lapsehoidjad ja lastehoiud.
    7. (Veeb) Vanavanemapalk: riik maksab soovi korral lasteaialapse pearaha lapse vanaemale/vanaisale kui ta on nõus olema oma lapselapsele lastehoiuks. Kui on rohkem lapselapsi, võimaldab see vanavanemalt töölt ära tulla ja pühenduda lapselastele.
    8. Väikelaste ema loob endale ise osalise ajaga töökoha: noortele emadele suunatud ettevõtlustoetus ja maksusoodustus.
    9. Pikem akadeemilise puhkuse võimalus.
    1. Kehtestada kodanikupalk (lahendab vaesuse ja ebavõrdsuse probleeme).
    2. Lõpetada lihtsustav lähenemine poliitikakujundamises, kus Tallinn ja väikealevid on võrdsed.
    3. Koduehitamise mudel puust ja punaseks: noor pere saab toetuse ja juhised lihtsa maja ehitamiseks maapiirkonda, sh mis maksab, kust saab materjali, ehistuspartnerid ja kogukondliku abi, et noored ei kardaks maal pereelu ilma laenukoormuseta alustada.
    4. Huvitakso E- süsteem: vajaduste ja võimaluste kaardistamine (kellel vaja sõita kuhu), huvitakso käivitamine (autopartner), huvitakso fondi käivitamine (panustab KOV, riik, ettevõtjad, eraisikud).
    5. Noore elu maal: vald aitab soetada kodu (intressivaba laen), leida ettevõtluseks sobiva pinna (tehes soodustusi) ja kui on töö/kodu, tulevad ka lapsed.
    6. Ühes Hingamine: luua ühtselt koos töötav ja koos käiv kohalik kogukond.
    7. (Veeb) Iga laps Eestis olgu kullahinnas: lastetoetuste märkimisväärne tõus (1.laps 100€ kuus, 2.laps 200€, 3.laps 300€ kuus, 4.laps 400€). Neljalapselise pere riigipoolne toetus olgu Eestis 1000€ kuus.
    1. One Stop Shop ANNA: lapsevanemale (ka neile, kes plaanivad lapsi saada või Eestisse tagasi tulla) kogu info ja teenused (tellimine, tugimaterjalid) ühest kohast.
    2. Muuta paindlik töö ühiskonna loomulikuks osaks: sh tööandjate koolitamine, et nad oskaks hinnata lastega vanemate oskusi ja motiveeritust ning leida võimalusi paindlikuks graafikuks; lastele õpetatakse, et nii ema kui isa on võrdselt vanemad ja töötajad.
    3. Ihaste Äratus: kogukonna aktiivsemad hakkavad korraldama ühisüritusi, suhtlusring laieneb pidevalt, otsese suhtluse teel avanevad võimalused, ilmnevad murekohad ja lahenevad probleemid koostöös omavalitsusega.
    4. Paindlik töösuhe lapsevanematele: seadusandlik muudatus, mis tagab lapsevanemale võimaluse töötada paindlikult, osalise tööajaga. Aja möödudes koormust suurendades ja tööandjal puuduks õigust sellest keelduda.
    1. Uuenenud emaduse olemuse uurimine (nt. rollid, mentaliteet, naiste vaatenurk).
    2. Lastetusmaksu kehtestamine.
    3. Kommunikatsioon ja tööandjate-töövõtjate teavitamine erinevatest võimalustest töö- ja pereelu ühildamisel nagu paindlik tööaeg, kodus saavad olla nii ema kui isa, kaugtöö võimalus, kontakti hoidmine tööandja ja LHP oleva töövõtja vahel.
    1. Konkurentsivõimeline palk: kõrgema palgaga töökohtade tagamine, sh uute töökohtade loomine maapiirkonnas, et isad ei peaks kodust eemal tööd otsima.
    2. (Veeb) Perekonnaseaduse aluspõhimõtete muutmine - lahutuse järgne jagatud vastutus peab tulema praeguse rahakeskse mudeli asemele. Raha on oluline aga ei asenda vanema vahetut hoolt ja armastust. 90% lahusvanemaid on isad, kellest enamus ei ole rongavanemad. Perekonnaseadus käsitleb lahutanuid karistavas võtmes.
    1. Lastevanemate suhtumine: parandada lastevanemate teadlikkust sellest, kuidas suunata lapsi/noori (sh haridussüsteemis töötavate inimeste koolitamine).
    1. Lastevanemate koolitused kooli kaudu, paarisuhte koolitused (45+ ja 25+), perepäevad, töökasvatus - koduste tegemiste jagamine lastega, teemade tõstatamine paralleelselt.
Vaata tagasisidet

Ränne

    1. Maakogukondades toimuvad lahedad asjad nähtavaks (veeb, tõsieluseriaal, küladevaheline TV võistlus).
    2. Maapiirkonda kestlikud ettevõtted: uurida kohalikku ressurssi, aidata leida ettevõtlusideed, alustavale ettevõtjale toetus.
    3. Abinõud, mis kutsuksid inimesi maale elama (maksusoodustused maakohtade elanikele, ettevõtlusmaksude alandamine, noorte perede eluasemelaenu soodustused jne).
    4. Think-thank+sovhoos= thinkhoos (liikuvad loomeinkubaatorid külakeskustes ja rahvamajades): a) kaardistavad piirkonna ressursid ja väljakutsed b) toimuvad häkathonid või mõttetalgud lahenduste leidmiseks c) koos on linnaajud ja kohalikud d) kaasatakse disainerid e) kaasnev haridusprogramm lastele ja noortele f) loomekeskustest kasvavad välja mittekohapõhiste töökohtade pesad.
    5. Maaelu linnaga võrdseks: "Muuta regionaalpoliitikat".
    6. "Polka" positiivse rände teenistusse. Ühe lahendusena riigipoolne tugi: toetusmeetmed ja maksusoodustused maapiirkondadele, nt maksuerisused (tööjõumaks, ettevõtte tulumaks) jne.
    7. Maale tööle! Soodsa ettevõtluskliima/elukeskkonna loomine maapiirkondadesse: a) maksuerisused, b) toetus äri-ja eluruumide toetamisel, c) riiklikud toetused maapiirkonna ettevõtlusele, d) kaugtöövõimaluste soodustamine, e) sotsiaalse infrastuktuuri tagamine.
    8. Kui riik teeb kogukonna ettepanekul targad otsused, valivad noored elukohaks pigem maa, mitte suurlinna.
    9. Terviklahendus: ettevõtlikkuse arendamine täiskasvanutes ja noortes, riiklikud ja omavalitsuste toetused, parem infrastruktuur ja võrgustikud, kaasaegsed töövormid.
    10. Riik soodustab maaelanikke rohkemate "raha kätte" soodustustega (nt tulumaks 15%) ja annab elamukrundi.
    11. Leiame üles väike-ettevõtjad, kes oleksid eeskujuks ja läbi oma eduloo jutustamise motiveeriksid ka noori väike-ettevõtjaks hakkama. Abiks on ka õppereisid.
    12. Sponsorpakett ääremaale: regionaalne maksupoliitika, maksupaketi loomine.
    13. Perifeeria Triumf: kaugtöökeskus/multifunktsionaalsed kogukonna keskused. Päeval avatud kontor-kaugtöökeskus. Õhtul muud kogukonna üritused/teenused.
    14. Maksusoodustused maapiirkondade ettevötetele: reaalsed soodustused, mis teevad ka teised piirkonnad peale suurlinnade atraktiivseks.
    15. (Veeb) Riik tagab ühendusteed ja hoiab need korras, et hoida elu maal. Pole mõtet autosid lõpmatult lõhkuda ja remontida!
    16. Väliseesti sihtgrupile kohandatud haridusteenuste pakett olemasolevate maakoolide baasil: maakoolide ressursil põhinevate teenuste globaalne eksport - väliseesti lastele ja peredele erivormilised haridusteenused lühiajalistest õpilasvahetuse laadsetest tsüklitest, laagritest, veebitundidest, drop-off-koolist/lasteaiast kuni klassikalise õpilaskodu-kool (boarding school) võimaluseni. Vähenõudlikumate projektidega nagu keele- ja kultuurilaagrid lastele ja kakskeelsetele peredele, õpinädalad/-kuud Eesti koolides saab alustada piloteerimist.
    1. Luua põliselanike ning uussisserändajate koos tegutsemiseks rohkem võimalusi - nt ühishackatonid.
    2. Välismaalastest tippspetsialistide tutvustamine Eesti elanikele erinevates kanalites ja erinevate meetodite abil.
    3. Anname tuld sallimatusele: rohkem sallivusprogramme juba varajases eas.
    1. Eelarvamusteta: inimestel on oskused ja teadmised erinevuste teadvustamiseks ning eetiliseks käitumiseks.
    1. Majanduslik koostöö: auhind piirkonnale, kes on suutnud tagasi meelitada väljarändajaid või teinud nendega head koostööd; kodus luua parem keskkond, infra, teenused, toetused, et anda põhjust tagasi tulla.
    1. Paindliku töökorralduse võimaldamine.
Vaata tagasisidet

Tööhõive

    1. Tööandjate motiveerimine kaugtöö rakendamiseks.
    2. Nutikas transport: efektiivselt korraldatud ja jagatud transport, mis aitaks sõita mugavalt tööle ja tagasi.
    3. Osakoormus normiks: soodustada maksusoodustustega osakoormusega töötamist teatud gruppidele (nt vähese töövõimega inimesed, noored, lastega perede vanemad jt, kel mingil põhjusel ei ole võimalik täiskoormusel töötada).
    4. Kõik tegudele: väike tööamps igale soovijale kui lahendus paindlikuks töötamiseks. Õppivate noorte puhul sotsiaalmaksuvabastus tööandjale teatud summa/töötasu suurusest alates.
    5. Muuta paindlikumaks suhtumine tööajale ja töötamise asukoha osas. Riik saab olla rakendajana eeskujuks.
    6. Töö niidab tegijat: kohtume poolel tööl! Avalik sektor näitab eeskuju läbi julgete uuenduste ja lahenduste nagu uued mõõdikud töö tootlikuse hindamiseks, töönädal pooleks tänu efektiivsemale tööle. Edasi hüvitised ja maksusoodustused firmadele lühema tööaja eest, rändkarikas “parim tunnilõikaja".
    7. Kaugtöö arendamine (tööandjate suhtumise muutmine, infra arendamine, kaugtöökontorite väljaehitamine).
    1. Personaalne õpikonto: igale töötavale inimesele laekub kontole õppimiseks konkreetne summa, mille kasutamises lepitakse tema huvide ja vestluse põhjal kokku, millised koolitused on talle enesetäiendamiseks kasulikud ja mida saab õpikonto kaudu rahastada.
    2. Ametipõhised e-õppeplatvormid koos praktikabaasiga.
    3. Koolitus töökohal: ametisse valitud töötajate õpe tagatakse ettevõttes kohapeal.
    4. Ümberõpe on popp!: 1) avalik ümberõppe populariseerimise programm 2) töövarju ja tööpausi võimalused igas vanuses 3) eestikeelsete e-õppe võimaluste loomine ümber- ja täiendõppeks.
    5. Elukestevõpe.ee: veebikeskkond, mis viib kokku 1) töötaja hariduse, kogemuse, isikuomadused, täiendkoolitusvajaduse, elukoha, ootused töökohale 2) tööturu olukorra ja vajadustega (OSKA, MKM) 3) Koolituspakkumised (täpne sisu/õppekava) 4) Tööandja vajadused. Inimene saaks enda profiilile vastavat infot. Tööandjad saaks õppekavu täiendada.
    6. Üheksa ühele: 10% töötaja töötasust on kõrvale pandud juurde- või ümberõppeks. Maksude ümberstruktureerimine, et õpet sellisel kujul rahastada.
    1. Lisaraha eraldamine KOVidele sotsiaalteenuste arendamiseks.
    2. Haridusmürsk: uuendusmeelne süsteem ja personal ning abiõpetajate mudel, et aidata õpilaste mahajäämust vähendada, sh 1) õpilasele personaalne õppeplaan 2) õppeainete sidusus, mis lubab leida aega põhiainete omandamisele kuluvast ajast uute teadmiste omandamiseks.
    3. Noored spetsialistideks: ametikoolid - õppekavade paindlik vahetamine vastavalt riiklikule vajadusele. Ka kutsehariduse väärtustamine ja turundamine.
    4. Noortel on ettevõtluse alustamiseks maksusoodustused, mentorlusprogrammid, tasuta tugiteenused nagu raamatupidamine.
    5. Koolid toetavad kõikide annetega õpilasi - õpetajad on selleks ettevalmistatud, aga kaasatakse ka kodanikuühiskonna organisatsioone.
    6. Märka Noort: kogukonna suurem teadvustamine, märka noort! Nõustamine, info võimalustest. Kaasatakse külavanemaid, KOV sotsiaaltöötajaid, aktiivseid inimesi; tugiisikute rakendamine ja sotsiaameedia kasutamine.
    1. Elukestva õppe ja ühistegevuse institutsionaliseerimine - vabaühendusi, ametnikke, spetsialiste koondava rahvakogu kokkukutsumine.
    2. Koordineeritud koostöö: koolid (haridusasutused) ja tööandjad alustavad teadlikku ja aktiivset koostööd.
    3. Odava üürikinnisvara pakkumine piiratud ajal ellu astumiseks + maksusoodustus noortele peredele, riiklik noortele suunatud üürimajade programm
    1. Reaalse tööpraktika astmeline süsteem, lisaks tööandjate koolitamine ja ettevõtjaks hakkamise motiveerimine.
    2. Motiveerida kohalikke omavalitsusi tundma rohkem huvi noorte kaasatuse ja tööhõive vastu.
    3. Suhtumise muutumine (mh tarbimiskultuuri vähendamine noorte hulgas): kutseharidus hinnatud ja toetatud, kutsenõustamine, noorte tööellu sisenemise ja seal püsimise toetamine.
    1. Juhtidele mõeldud koolitused puuetega noorte töölevõtmiseks.
    2. Riiklik toetus ettevõtjale erivajadustega noorte töölevõtmisel.
    1. Osapooli kaasav töörühm probleemi adresseeriva ja samm-sammulist tegevusplaani hõlmava ühisstrateegiaga.
    2. Rohkem toetust selgitustöö ja koolituste näol tööealistele inimestele sellest, kuidas luua ise endale töökoht ja millised kohustused sellega kaasnevad.
    1. Juhtimine külakorda: tööprotsessides lepitakse ühiselt kokku; selgitustöö, miks on töötajate kaasamata jätmine majanduslikult kahjulik.
    2. Põlvkonnavahetus juhtide seas, selle võimaldamiseks ettevõtlusõppe arendamine koolides, toetused, ebaõnnestujate "turvavõrk" .
    1. Päästame tööturu: tööandja peab keskenduma isiksusele, mitte vanusegrupile. Riik saab enam panustada organisatsioonidesse, kes tegelevad töötutega.
Vaata tagasisidet

Ettepanekud

Selleks, et lahendusideedest saaksid konkreetsemad ettepanekud, mis oleksid ka mõjusad, kutsusime kokku teemaseminarid. Ettepanekutele aitasid ekspertsisu juurde tuua valdkondade asjatundjad, nende seas nii kodanikuaktivistid kui avalikus sektoris töötajad. Kokku neljal seminaril valisid osalejad lahendusideedest välja olulisemad ning sõnastasid täpsemad ettepanekud. Allolevas tabelis näeb ettepanekuid valitsusasutustele, kohalikele omavalitsustele ning kogukondadele. Iga riigi tasandil ettepaneku juurde on märgitud, kuhu see edasi liigub ja kui asjakohane, kes ettepaneku otsustajateni viimise eest hoolt kannab. Kohalikele omavalitsustele ning kogukondadele tegutsemiseks välja pakutud ideed on inspiratsiooniks ning järgimiseks.

Sündimus: Riigile

  1. Probleem: kui peres on mitu lasteaia ealist last, võib sõltuvalt omavalitsusest kuluda lasteaia tasule (alusharidusele) arvestatav osa igakuisest pere eelarvest, mis seab lasterikkad pered kehvemasse majanduslikku olukorda. Vajaduspõhised soodustused on omavalitsustes ebaühtlased.

    Ettepanek edasi suunatud:

  2. Probleem: kuigi riigieelarvest eraldatakse omavalitsustele huvihariduse parandamiseks lisatoetust, ei ole see tingimata huviharidusest osa saamise võimalusi suurendanud.

    Ettepanek edasi suunatud:

  3. Probleem: lasterikkus asetab pered kehvemasse majanduslikku olukorda. Majandusliku kindluse tagamiseks on oluline, et elukalliduse tõus ei halvendaks pere toimetulekut.

    Ettepanek edasi suunatud:

    • Rahvaalgatusveeb

  4. Probleem: töö- ja pereelu ühildamiseks ei ole piisavalt taskukohaseid lastehoiuvõimalusi. Kui lastehoidu oleks lihtsam rajada, tekiks teenusepakkujaid juurde.

    Ettepanek edasi suunatud:

  5. Probleem: pered vajavad kodulähedasi teenuseid ning lastesõbralikku elukeskkonda. Kui sellele uusarenduste juures tähelepanu ei pöörata, ei soosi elukeskkond perede kasvu.

    Ettepanek edasi suunatud:

  6. Probleem: eluruumidega seonduv on üheks olulisemaks suureneva pere toimetulekut mõjutavaks probleemiks. Olemasolevatest toetusest saavad abi väga vähesed.

    Ettepanek edasi suunatud:

  7. Probleem: vanemluskoolitused on ebaühtlaselt kättesaadavad, kuigi huvi nende vastu on suur.

    Ettepanek edasi suunatud:

  8. Probleem: uuringud näitavad, et rahulolematus paarisuhtega on üheks põhjuseks, miks naised ei soovi (rohkem) lapsi saada. Pereteraapia ei ole kõigile soovijatele kättesaadav.

    Ettepanek edasi suunatud:

  9. Probleem: kui regulaarsed uuringud puuduvad, ei saa kujundada mõjusaid poliitikaid.

    Ettepanek edasi suunatud:

  10. Probleem: info laste kasvatamiseks ning pere turvatunde loomiseks oluliste teenuste kohta on killustunud ning eesti.ee platvorm ei ole kõige kasutajasõbralikum. Nii ei tea paljud vanemad soodustustest, mis on neile riigi poolt tagatud, ega jõua mugavalt teenusteni.

    Ettepanek edasi suunatud:

Sündimus: Kohalikele omavalitsustele

Sündimus: Kogukondadele

Eesti-sisene ränne: Riigile

  1. Probleem: kehv teede olukord pärsib liikuvust, vähendab teenuste kättesaadavust ning muudab tootmise ja turundamise kallimaks.

    Ettepanek edasi suunatud:

  2. Probleem: ebaühtlane ettevõtllusharidus loob noortele ebavõrdse stardipositsiooni.

    Ettepanek edasi suunatud:

  3. Probleem: sobiva eluaseme puudumine on üheks takistuseks maale elama asumisel. KOVide valmisolekut investeerida elamuehitusse ja ettevõtlusmaa arendamisse takistab munitsipaalmaa vähesus.

    Ettepanek edasi suunatud:

  4. Probleem: sobiva eluaseme puudumine on üheks takistuseks maale elama asumisel.

    Ettepanek edasi suunatud:

  5. Probleem: avalike teenuste kättesaadavus ja kvaliteet on ebaühtlased, mis mõjutab kohalikku elukvaliteeti ning võib sundida kodukohast lahkuma.

    Ettepanek edasi suunatud:

  6. Probleem: areng on üle Eesti olnud ebaühtlane, mis kasvatab ebavõrdsust ning ei toeta ühtlast riigi ja rahvastiku arengut.

    Ettepanek edasi suunatud:

  7. Probleem: vähesed liikumisvõimalused tekiavad tõrjutust ning ebavõrdsust, raskendavad ettevõtlust.

    Ettepanek edasi suunatud:

  8. Probleem: olemasolevad ettevõtluse alustamise ja arendamise meetmed ei arvesta piisavalt maal ettevõtluse alustamise keerukusega ning jäävad kättesaamatuks.

    Ettepanek edasi suunatud:

  9. Probleem: maksuerisused võiksid olla üheks lahenduseks maapiirkondade ebavõrdsete tingimuste vähendamisel, kuid puudub erinevate meetmete mõjususe võrdlev analüüs ning kokkulepe.

    Ettepanek edasi suunatud:

  10. Probleem: maaelu kuvand ei ole piisavalt atraktiivne, et rohkem inimesi näeks maapiirkonnas potentsiaali endale elu- ning töökoha rajamiseks.

    Ettepanek edasi suunatud:

  11. Probleem: kui kohalikel inimestel puudub võimalus rääkida kaasa kohaliku elu kujundamises, ei pruugi teenused ja võimalused vastata kogukonnaliikmete vajadustele. Puudust tunnetades hakkavad nad uut elu- ja töökohta otsima.

    Ettepanek edasi suunatud:

  12. Probleem: noored ei vali elukohaks maapiirkonda, sest maaelu on nende jaoks võõras.

    Ettepanek edasi suunatud:

  13. Probleem: palkade ebavõrdsus sunnib rändama maapiirkonnast linna või välismaale. Kohalikud omavalitsused võiksid olla ettevõtluskeskkonna arendajaks ja aidata kaasa targemate töökohtade loomisele, kuid neil puudub selleks nii võimekus kui ressurss.

    Ettepanek edasi suunatud:

Eesti-sisene ränne: Kohalikele omavalitsustele

Eesti-sisene ränne: Kogukondadele

Piiriülene ränne: Riigile

  1. Probleem: välismaalastesse suhtutakse eelarvamustega ja ei hinnata nende võimalikku positiivset panust ühiskonda, majandusse ja kultuuriellu.

    Ettepanek edasi suunatud:

  2. Probleem: Eestis elavad teistest rahvustest inimesed tajuvad ebavõrdseid võimalusi ühiskonnaelus osalemises, töö-, haridus- kui kultuurielus. Huvi lõimumisalgatusteks on madal, kuigi toetusvõimalused on olemas.

    Ettepanek edasi suunatud:

  3. Probleem: välismaalastesse suhtutakse eelarvamustega ja ei hinnata nende võimalikku positiivset panust ühiskonda, majandusse ja kultuuriellu.

    Ettepanek edasi suunatud:

  4. Probleem: tagasirändajatesse suhtutakse mõnikord kui läbikukkujatesse, kes välismaal hakkama ei saanud.

    Ettepanek edasi suunatud:

Piiriülene ränne: Kohalikele omavalitsustele

Piiriülene ränne: Kogukondadele

Tööhõive: Riigile

  1. Probleem: kaugtöö potentsiaal on kasutamata, osaliselt võib olla põhjuseks tööandja ebakindlus TTOS nõuete täitmise osas.

    Ettepanek edasi suunatud:

  2. Probleem: kehtiv seadus ei toeta paindlikke töövorme.

    Ettepanek edasi suunatud:

  3. Probleem: täiend- ja ümberõpe ei ole piisavalt toetatud, uues valdkonnas on inimestel keeruline tööd leida.

    Ettepanek edasi suunatud:

  4. Probleem: töötajatel on vähe võimalusi paindlikuks, sh osakoormusega tööks. See jätab osa töövõimelistest inimestest tööturult kõrvale.

    Ettepanek edasi suunatud:

  5. Probleem: maksukoormus ei motiveeri palkama veel ametit õppivaid töötajaid paralleelselt juhendamisega.

    Ettepanek edasi suunatud:

  6. Probleem: enesetäiendamine/ümberõpe ning tööotsingud ei tohiks välistada üksikute tööampsude tegemist.

    Ettepanek edasi suunatud:

  7. Probleem: liiga paljud noord ei tööta ega õpi. KOV noortetöö ei ole ühtlaselt kvaliteetselt korraldatud ning see ei toeta riiklikult noorsootööle seatud eesmärke.

    Ettepanek edasi suunatud:

  8. Probleem: noorte ootused tööle ei vasta tööturul pakutavale, ootustega mittearvestamine jätab nad tööturult kõrvale.

    Ettepanek edasi suunatud:

  9. Probleem: juhtimiskvaliteet on Eesti ettevõtetes ja organisatsioonides madal.

    Ettepanek edasi suunatud:

  10. Probleem: liikumis- ja transpordivõimalused ei toeta paindlikke töövorme ning kaugtööd.

    Ettepanek edasi suunatud:

  11. Probleem: liiga paljud noortest ei tööta ega õpi. Karjääriõpe ei ole ühtlaselt kättesaadav, mis loob noortele ebavõrdse stardipositsiooni.

    Ettepanek edasi suunatud:

Tööhõive: Kohalikele omavalitsustele

Tööhõive: Kogukondadele

Edasised sammud

Projektimeeskond andis ettepanekud kirjalike kokkuvõtetena ministeeriumitele, riigikantseleile ning piirkondlikele arendustöötajatele üle järgmiselt:

Kui kõik ideed ei ole tänaseks toetust leidnud, jätkub loodetavasti arutelu väljapakutud lahenduste üle paljude valdkondade tulevikustrateegiaid läbi rääkides. Ettepanekud puudutavad enam kui kümmet valdkonda, kõige enam tööpoliitikat, regionaalpoliitikat, hariduspoliitikat ning laste- ja perepoliitikat.

  1. 7 Sotsiaalministeeriumi töövaldkond
  2. 6 Haridus- ja teadusstrateegia 2035
  3. 5 Sotsiaalministeeriumi laste- ja perede programm
  4. 4 Regionaalarengu strateegia
  5. 3 Eesti 2035